Viimased viis aastat on mulle tõestanud muuhulgas kahte asja – esiteks on Eesti inimesed väga edevad ning teiseks oskavad mõned meist selle edevuse suureks rahaks teha. Heaks näiteks on veebikeskkond Rate.ee (edaspidi reit), mis 2002. aasta maist alates (kui asi alguse sai) on kasvanud, kasvanud ning saanud praeguseks üheks populaarseimaks Eesti internetisaidiks neti.ee kõrval. See on täiesti fenomenaalne, kuidas ühtäkki said nii tagasihoidlikest eestlastest suured eneseimetlejad. Või on see pigem eneseväljendus „turvalises“ virtuaalkeskkonnas, kus keegi ei saa sinu ilu või koledust otse näkku öelda, vaid teeb seda interneti teel? Et siis muutuvad kõik justkui julgemaks... Noh, jäägu see psühholoogide-sotsioloogide uurida – selge on, et reidi looja ning hetkel vähemusosanik Andrei Korobeinik suutis tekitada peaaegu eimillestki suure fenomeni, mis tagatipuks tõi talle reiti haldava firma enamusosaluse müügist EMT’le kõvad 40 ja rohkem miljonit krooni. Ärivaistu poisil seega oli.
Müügiga saavutas ta aga ju väga tubli tulemuse – kes oleks osanud arvata, et üks internetikeskkond, mis pealegi on suunatud noortele, kes ju ise veel ei teeni, suudetakse sellise hulga raha eest ära müüa. Ilmselt pidi see mäng küünlaid väärima. Aga tegelikult miks ka mitte – oli reit ju esimene taoline sait, kes muuhulgas oma päris pikaaegset monopoolset seisu üsna jõhkralt ära kasutas ning turule sellised teenused tõi, mis istusid ja istuvad siiani sügaval laste(vanemate) rahakottides ning järjest nahaalsemalt sealt raha välja pumpavad.
Pean ütlema, et olin minagi veel mõni aeg tagasi reidi (pikaaegne) liige ja kasutaja, kuid mingil hetkel sai mul sellest villand. Reit ei olnud enam see, mis ta oli 2002. aasta lõpus, kui ma selle keskkonnaga liitusin. Ma „aplodeerin“ Korobeinikule või kellele iganes, kes mõtlesid välja (või vast pigem kopeerisid mõnest välismaa analoogsest saidist) sellised asjad nagu feimi ja SOLid (teate ju küll – reidi „vajalikud funktsionaalsused“). Kui enne nimetatud „vidinaid“ oli reit tegelikult üks üsna mõnus koht, kus sai pilte lisada/hinnata/vaadata/kommenteerida, vast ka tutvusi sobitada ning peaaegu ainukeseks raharöövliks oli SMSide saatmine piltidele hinde 10 panemiseks (kui pilt tõesti meeldis), siis nüüd on reidist saanud koht, kus oluline on mitte inimene, vaid feim – kui palju on sul nn. sõpru, sõprade sõpru jne jne.
Aga miks feim siis nii prevaleerivaks on reidis saanud? Sest see on ju pea 100% marginaaliga äri! Need SMSid ei maksa EMT/Korobeinik’ule mitte midagi – ainult leheküljele märke panemise vaev. Kujutate ette, kui palju päevas saadavad noored (suure tõenäosusega mitte omateenitud) raha eest reiti SMSe, et a la „feimime“ või „Mannu feimib 200+“ (st kui su feim on üle 200, siis saad Mannu „sõbraks“) või näiteks „MinuLemmik-LemmikBoonuka SõberPõlvast xD .. Ummmhh jahh Kommige Meid Sitaxx (AA) Exjjuu :) Mina Teen 7p vahetust .. ei tea kas Aloo Teebä? :D Olge Musid (KL)“ (seda kirjutab ca. 14-aastane tüdruk Ruhnust). Ehk tüüpilisim taoline sõnum on järgmine „FEIMIN TÄNA KÕIGIGA! AGA AINULT TÄNA! LIHTSALT LISA JA MA LISAN SIND VASTU, KIRJU POLE VAJA SAATA! JA KES SELLELE PILDILE 7'e paneb saab 7 või 10 vastu ka ;)“ (kusjuures SMSi saatjaks on 18-aastane poiss, kes saadab sõnumi – ülla-ülla – iseendale !!). Jne jne. Vaadake viimaseid 10-punkti andmisi reidi esilehelt ning te näete meie noorte tegelikku igapäevaharrastust – mul polegi mõtet rohkem näiteid tuua. Häbi hakkab lihtsalt.
Ja teine põhjus, miks ma ei näe enam reidil kui mõnusal pildivaatamise ja –hindamise keskkonnal enda jaoks mõtet, on see, et kui vaadata, mis toimub näiteks naiste (või peaks pigem ütlema plikade) TOP 300-s, siis avanev vaade on masendav. Tegin just täna õhtul uuringu ning vaatasin üle mõned parameetrid esimese TOP 75 naise (või kuidas iganes neid seal nimetada) osas ning sain järgmise tulemuse:
Keskmine feim 242
Keskmine vanus 18,2, kusjuures meil on siin tõelised fruktid – 75st naisest vaid 29 avaldas vanuse, ülejäänud 46 on ilmselt siis ületanud kuldse keskea piiri, et oma vanust häbenevad. Kuigi piltide pealt vaatavaks meile vastu just nagu mingid 13-aastased - mine võta siis kinni...
Ja olulisim – kas pilt on minu arvates TOPi vääriline või ei? St. kas minu jaoks on pildil mingi väärtus (hea kompositsioon, valgus, poos vms), mille poolest võiks see kuuluda piltide TOPi. 75st pildist ainult 15 käis rohkem või vähemal määral selle kriteeriumi alla. Ülejäänud 60 (sic!) pilti olid ausalt öeldes totaalne pask. Nii et mis TOP see siis selline õieti on? Pilti kui sellist seal ju järelikult ei hinnata.
Seega mida saame lõpetuseks öelda – kui tahate ennast näidata ning „kuulsaks“ teha (feim, you know...) tuhandetesse ulatuvate telefoniarvete hinnaga, ning seda sadade ja sadade ennasttäis ning omast arust maailma valitsevate tiinekate ja pubekate (aga mitte ainult) seas, siis palun – liituge lahkesti reidi toreda seltskonnaga. Nemad võtavad teie sõbrad ja feimi (st raha) meelsasti vastu. Tõeline paradiis – isegi sõbrad ja suhted on hõbeseeklite vastu vahetatud, kas pole tore? Huvitav, mis see järgmisena seal rahaks tehakse... Elame-näeme - majanduskasv ju jätkub, seega sõnumite arv samuti :).
neljapäev, 22. november 2007
reede, 9. november 2007
Eesti liikluskultuuri(tuse)st
Üks igapäevane jututeema kaasaja Eestis on meie vabariigi liikluskultuur (või selle puudumine), mille ühe väljundina võime igal hommikul raadiost kuulata eelmise ööpäeva õnnetuste kiretut ettelugemist, kusjuures kajastatakse just neid õnnetusi, milles inimesed kannatada said. Kui palju kergemaid juhtumisi, nö. plekimõlkimisi, veel juhtus, seda tavaliselt ei öelda, aga võib üsna kindel olla, et ega see arv väike pole. Seega kirjutaks täna eeltoodud teemast pisut ka omalt poolt. Ma pole küll kindlasti mingi hommikust-õhtuni-ratastel eluviisiga ega trügi ka näiteks tipptundide ajal kesklinna, kuid sellest pildist, mida oma suhteliselt tagasihoidlikke igapäevasõite tehes näen, saab teha nii mõningaidki järeldusi ja anda hinnanguid – kui õiglased need on, jäägu igaühe enese otsustada. Rõhutan siinkohal, et minu järeldused on puhtalt empiirilised ega toetu mingitele uuringutele. Samuti ei puuduta ma allolevas kirjatükis purjus juhte, kuna see nõuaks eraldi teemat.
Tegelikult võib öelda, et asi, mis torkab silma, on kirjeldatav ühe sõnaga – ülbus. Muidugi ei ole see väide absoluutne. Tegelikult on inimestel, ka mul, mõnikord kalduvus liialdada ning üksikjuhtumeid tervele liikluspildile külge pookida, eriti kui teema on „seksikas“. Aga kahjuks väga mitmelgi puhul kumavad siiski normaalse liikluskultuuri tagant välja ülbuse ja nahaalsuse teravatipulised ning ähvardavad kõrvad. Tundub, et meil kehtib reegel – mida kallim ja suurem (sõidu)auto, seda ülbem on selle juht. See korrelatsioon on kusjuures väga lähedal „+1“-le, mis matemaatilise statistika keeles on teatavasti väga tugev samasuunaline seos. Loomulikult on meil ka noori kukkesid (maakeeli rullnokki), kes pigistavad oma olematust sõiduoskusest ja odavast, aga tuunitud massautost välja meile juba tuttava käitumismudeli, mis ei jää sugugi alla kallite autode juhtide omale. Üldiselt tundub aga, et just need „milliste“ autode juhid on (muuseas suure tõenäosusega hämaral teel soetatud sõiduvahendi) juhtimiseks mingil seletamatul kombel kaasa ostnud või saanud indulgentsi kõikide patustamiste ja reegliterikkumise vastu. Et nagu valitseks suhtumine – kui mul on juba selline auto, siis ma võin teha, mida tahan, sest mul on raha niipalju, et ma võin ju neid trahve maksta, aga peaasi, et keegi mulle teele ette ei jää. Hullem, kui selleks ettejääjaks juhtub olema jalakäija või rattur, keda ei kaitse plekkrüü. Nimetatud "indulgents" võimaldab näiteks linnas takistamatult ridu vahetades sõeluda, taolisel kombel liikluspilti pingestades, kihutada lubatud piirkiirusest ikka +30...+40 km/h rohkem või siis kuskil kaupluse parklas auto lihtsalt kahe parkimiskoha peale või kollase pidevjoone äärde võimalikult ukse ette parkida – peaasi, et peaks ennast autost poodi liigutama nii vähe, kui saab. Võiks küsida, kas siis on nii raske oma autot natukenegi korrektsemalt parkida? Aga eks minge proovige sellisele nahaalile midagi öelda – hea, kui pääsete ainult ropu sõimuga. Halvemal juhul lahkute parklast lihtsalt mitu värviastet lillama silmaalusega. Või üritate liiklust rahustada ise enam-vähem lubatud kiirusel sõites? Täiesti kindel, et mõne aja pärast on teie selja taga mõni uus mersu, lexus või X5, kes sõidab teile nii selga, et te lihtsalt peate kõrvalritta tõmbuma ning vaatama, mismoodi miljoniauto suurel kiirusel minema tuiskab (järgmise foori juures jõuate talle muuseas ilusasti järele).
Siinkohal jällegi minu retooriline stampküsimus, mida esitasin juba mõnes oma eelmises blogiteemas – mis inimesed need ikkagi sellised on, kes taoliselt käituvad? Ja miks? Pakun teisele küsimusele vastusena välja oma variandi – on ilmselt päris sümptomaatiline, et kui anda inimesele kätte võim (antud juhul siis suure ja kalli auto näol), siis hakkab ta seda kuritarvitama. Nagu juhtus ühes Saksa vanglaeksperimendis, kus nii valvureid ja vange etlesid sama kooli tudengid. Teate ju küll, mis seal lõpuks juhtus. Sama fenomen valitseb minu arvates meie liikluses. Kui sul ikka on Hummer, siis on võim juba nii käegakatsutav, et lihtsalt peab seda täies ulatuses teiste arvel rakendama. Mis aga juhtub siis, kui Hummeri-omanikul on homseks sõiduvahendiks hoopis Yaris? Olen peaaegu kindel, et endisest ülbusest jääks järgi ainult riismed, sest kuidas sa Yarisega ikka oma võimu näitad (meestel võtab Hummeri asendamine Yarisega „lisaboonusena“ maha ka auto kui riistapikenduse argumendi). Põhjus, miks näiteks Soome liiklus meie omast palju läänelikum on, peitub ilmselt asjaolus, et seal ollakse suutelised oma rahalist või muud üleolekut (mis väljendub liikluses justnimelt ülbuses) teistest palju paremini vaos hoidma kui meie noores kauboikapitalistlikus riigis.
Minu üleskutse inimestele oleks liikluskultuuri teemal kokkuvõtlikult järgmine – käituge kaasliiklejaga nii, nagu tahate, et teie endaga käitutaks. Ma ei usu, et soovite olukorda, kus parkimiskohta otsides näete, et viimased kaks kõrvutiolevat kohta on hõivanud üks diagonaalis parkinud maastur. Seega ärge siis ise niimoodi parkige. See võib küll kõlada pateetiliselt, aga ütlen siiski – rohkem vastastikust austust, ning meie liikluspilt oleks juba tunduvalt parem :).
Tegelikult võib öelda, et asi, mis torkab silma, on kirjeldatav ühe sõnaga – ülbus. Muidugi ei ole see väide absoluutne. Tegelikult on inimestel, ka mul, mõnikord kalduvus liialdada ning üksikjuhtumeid tervele liikluspildile külge pookida, eriti kui teema on „seksikas“. Aga kahjuks väga mitmelgi puhul kumavad siiski normaalse liikluskultuuri tagant välja ülbuse ja nahaalsuse teravatipulised ning ähvardavad kõrvad. Tundub, et meil kehtib reegel – mida kallim ja suurem (sõidu)auto, seda ülbem on selle juht. See korrelatsioon on kusjuures väga lähedal „+1“-le, mis matemaatilise statistika keeles on teatavasti väga tugev samasuunaline seos. Loomulikult on meil ka noori kukkesid (maakeeli rullnokki), kes pigistavad oma olematust sõiduoskusest ja odavast, aga tuunitud massautost välja meile juba tuttava käitumismudeli, mis ei jää sugugi alla kallite autode juhtide omale. Üldiselt tundub aga, et just need „milliste“ autode juhid on (muuseas suure tõenäosusega hämaral teel soetatud sõiduvahendi) juhtimiseks mingil seletamatul kombel kaasa ostnud või saanud indulgentsi kõikide patustamiste ja reegliterikkumise vastu. Et nagu valitseks suhtumine – kui mul on juba selline auto, siis ma võin teha, mida tahan, sest mul on raha niipalju, et ma võin ju neid trahve maksta, aga peaasi, et keegi mulle teele ette ei jää. Hullem, kui selleks ettejääjaks juhtub olema jalakäija või rattur, keda ei kaitse plekkrüü. Nimetatud "indulgents" võimaldab näiteks linnas takistamatult ridu vahetades sõeluda, taolisel kombel liikluspilti pingestades, kihutada lubatud piirkiirusest ikka +30...+40 km/h rohkem või siis kuskil kaupluse parklas auto lihtsalt kahe parkimiskoha peale või kollase pidevjoone äärde võimalikult ukse ette parkida – peaasi, et peaks ennast autost poodi liigutama nii vähe, kui saab. Võiks küsida, kas siis on nii raske oma autot natukenegi korrektsemalt parkida? Aga eks minge proovige sellisele nahaalile midagi öelda – hea, kui pääsete ainult ropu sõimuga. Halvemal juhul lahkute parklast lihtsalt mitu värviastet lillama silmaalusega. Või üritate liiklust rahustada ise enam-vähem lubatud kiirusel sõites? Täiesti kindel, et mõne aja pärast on teie selja taga mõni uus mersu, lexus või X5, kes sõidab teile nii selga, et te lihtsalt peate kõrvalritta tõmbuma ning vaatama, mismoodi miljoniauto suurel kiirusel minema tuiskab (järgmise foori juures jõuate talle muuseas ilusasti järele).
Siinkohal jällegi minu retooriline stampküsimus, mida esitasin juba mõnes oma eelmises blogiteemas – mis inimesed need ikkagi sellised on, kes taoliselt käituvad? Ja miks? Pakun teisele küsimusele vastusena välja oma variandi – on ilmselt päris sümptomaatiline, et kui anda inimesele kätte võim (antud juhul siis suure ja kalli auto näol), siis hakkab ta seda kuritarvitama. Nagu juhtus ühes Saksa vanglaeksperimendis, kus nii valvureid ja vange etlesid sama kooli tudengid. Teate ju küll, mis seal lõpuks juhtus. Sama fenomen valitseb minu arvates meie liikluses. Kui sul ikka on Hummer, siis on võim juba nii käegakatsutav, et lihtsalt peab seda täies ulatuses teiste arvel rakendama. Mis aga juhtub siis, kui Hummeri-omanikul on homseks sõiduvahendiks hoopis Yaris? Olen peaaegu kindel, et endisest ülbusest jääks järgi ainult riismed, sest kuidas sa Yarisega ikka oma võimu näitad (meestel võtab Hummeri asendamine Yarisega „lisaboonusena“ maha ka auto kui riistapikenduse argumendi). Põhjus, miks näiteks Soome liiklus meie omast palju läänelikum on, peitub ilmselt asjaolus, et seal ollakse suutelised oma rahalist või muud üleolekut (mis väljendub liikluses justnimelt ülbuses) teistest palju paremini vaos hoidma kui meie noores kauboikapitalistlikus riigis.
Minu üleskutse inimestele oleks liikluskultuuri teemal kokkuvõtlikult järgmine – käituge kaasliiklejaga nii, nagu tahate, et teie endaga käitutaks. Ma ei usu, et soovite olukorda, kus parkimiskohta otsides näete, et viimased kaks kõrvutiolevat kohta on hõivanud üks diagonaalis parkinud maastur. Seega ärge siis ise niimoodi parkige. See võib küll kõlada pateetiliselt, aga ütlen siiski – rohkem vastastikust austust, ning meie liikluspilt oleks juba tunduvalt parem :).
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)