Augusti alguses toimunud firma suvepäevadel pidas kohalolijatele (mina nende hulgas) väga hea loengu Aivar Haller, kes muuhulgas puudutas sellist teemat, mis mind ennast alati vihale ajab. Nimelt seda, et me saame koolist kaasa küll hulgakaupa teadmisi, mida me pidime omal ajal vägisi pähe tuupima, aga et me nende teadmistega hiljem elus midagi peale oskaksime hakata, sellest on asi väga kaugel.
See võib tunduda väga trafaretselt öelduna, aga ei saa samas mainimata jätta – tahame seda või ei, kool annab meile (enamasti) faktiteadmisi. Ühelt poolt igati loogiline – kas ei peaks siis teadma voolutugevuse definitsiooni ja aldehüüdi molekulvalemit, madisepäeva lahingu kuupäeva ja vene keele käänete nimetusi. Aga teiselt poolt – miks ei anna needsamad õpetajad meile oskust neid teadmisi hiljem reaalelus ära kasutada ning selleläbi maailma paremini mõista, millest meie ühiskonnas ju nii puudus on? Öeldakse ju, et tolerantsus tuleb läbi maailma ning enda ümbritseva mõistmise, mille eelduseks omakorda on kaasav ning mõtlemasundiv (mitte tuupimasundiv!) kooliharidus.
Meid ümbritseva ignorantsuse ja sallimatuse paneksin teatud osas süüks just meie kooliharidusele, mis annab meile küll nii olümpiaadide võitjad, kuid samal ajal ka elus paljuski saamatud inimesed, kes, selle asemel, et mõelda, mida nad teevad ja miks, lähevad pigem kaasa tühiste agitaatorite kihutuskõnedega ning lasevad ennast neist lihtsalt uinutada, sest see ei nõua ju mingit oskust või asjadest arusaamist. Aprillilõpu sündmuste valguses pole näiteid vaja kaugelt otsida.
Tulles konkreetse näite varal tagasi selle juurde, mis mind ülalkirjeldatud teema juures ennast isiklikult kõige rohkem vihale on ajanud, on see, et ma pidin oma korteris maksimaalse võimsuse, mida saab ühe kaitsme taha lülitada, teadasaamiseks küsima seda elektriku käest! Valem on ju lihtne – kaitset läbiv voolutugevus (igal kaitsmel võib see olla erinev, aga igal juhul on see kaasaegsetel kaitsmetel kirjas) võrdub vatid jagatud voltidega (mis on tavajuhul 220V). Ehk kui kaitse on näiteks 16A, siis selle taha lülitatud kodumasinate maksimaalvõimsus ei või ületada 16 x 220V = 3 520 W ehk 3,5 kW, vastasel korral lööb kaitse ülepinge tõttu välja. Miks, jumala pärast, ei võinud sellist asja õpetada mulle minu füüsikaõpetaja? Kas sellist lihtsat elutõde oli nii raske elektritemaatika õpetamisel näitlikustamiseks kirjeldada? Ma ütlen raudkindlalt, et siis ma oleks muidu täiesti arusaamatust elektrist kui nähtusest palju parema pildi ette saanud. Selle asemel aga õppisime pähe kümnete kaupa füüsikadefinitsioone, mille jaoks oli lausa oma väike vihik olemas. Seesama vihik seisab mul praegu unustatuna kuskil kultuurikihis.
Ülaltoodud näiteid võiks tuua oma kogemusest veel ja veel, aga paraku see asja sisu ei muuda. Ma loodan väga, et ükskord jõutakse meie koolihariduses ka olukorrani, kus õpetaja lihtsalt mitte ei kalla kulbiga lastele-alamatele teadmisi kolba sisse, vaid arutleb õpilastega kui isiksustega, mida need teadmised õigupoolest tähendavad, miks ühte või teist asja vaja teada on ja kuidas õpitud teadmisi siduda reaalse eluga. Kuni sinnani peame pisut utreeritult ütlema, et hakkamasaamiseks igapäevaelus tuleb õppida pigem läbi kogemuste, mis pahatihti on õige kibedad.
1 kommentaar:
Tegelikult on sinu lootus nagu helesinine udu. Kui vaadata praegust kooliharidust, siis on ju selge, et järjest kommertslikumaks see läheb. Samas on ju vale panna ka liiga suured lootused haridustöötajatele. Mulle meeldib mõelda, et harituks ei saa inimene, kes koolis käib, vaid kes õpib. Kui ma mõtlen ajale, mil ma veel koolis käisin, siis ma ei leia midagi, mida õpetajad oleksid võinud mulle rohkemat õpetada, kui nad tegid. Enamus elutarkusi tuleb ikka mujalt ja mis peamine, selleks peab ka endal huvi olema. "Kui sul ikka isu ei ole, siis ei ole ka toit, mida sa sööma pead, maitsev!" Kuni gümnaasiumi lõpuni ju ongi nagu ettevalmistus eluks - sa saad teadmisi, aga see, kuidas neid teadmisi hiljem kasutada oskad, on sinu enda "mure". Oska vaid leida seoseid valememite ja "päriselu" vahel ja kõik on OK! :)
Jään sinu uut kannet ootama...et siis kas nõustuda või vastu vaielda ;)
Postita kommentaar