Jälle on kätte jõudnud pühadeperiood. Minu jaoks on jõulud alati olnud mingi erilise tähtsusega, nii et juba kuu aega varem hakkavad mõtted liikuma, et „varsti on jälle pühad“ ja saab kingitusi :) Olen siis nagu väike laps, mis iseenesest on tore, kuigi mõnele võib see tobe tunduda. Minu jaoks on siiski olulised aastatega välja kujunenud traditsioonid, milleta neid pühi ette ei kujuta. Siia kuuluvad nii kinkide tegemine-saamine, jõulumuusika kuulamine, kuuse ehtimine jpm tegevused.
Alati on muidugi ka see soov, et jõulude ajal ikka lumi korralikult maas oleks. Viimastel aastatel on seda siiski kahjuks harva juhtunud – eks Tallinn olegi selles mõttes halvas seisus, et kui Otepääl veel talviti lund leidub, siis siin vajaduse korral (ehk siis jõulude ajal) lund kunagi piisavalt ei ole. Ja vastupidi – kui vaja pole, siis kallab valel päeval või liiga palju korraga. Ehk mäletab nii mõnigi paari aasta tagust 22. detsembrit, kui kogu linn oli tugeva lumesaju ja puuduva tänavakoristuse pärast täielikult umbes, nii et kesklinnast Õismäele sõitmiseks kulus mitu tundi...
Jõulukinkide otsimine ja ostmine on muidugi paras peavalu – peab arvestama, mida inimene võiks tahta ja kui palju see maksab. Kingid tuleb osta piisavalt vara, et mitte tungelda järjekordades, ja samas ka piisavalt hilja, et jõuaks veel vajadusel kingiobjektis ümber mõelda. Kedagi ilma ka jätta ei taha ja eks nii need natuke „lollakad“ kingid tulevadki. Mis tegelikult viibki nüüd teema paljuräägitud jõulude kommertsialiseerumiseni.
Äripoole tugev esindatus on jõulupühade puhul meie kapitalistlikus ühiskonnas täiesti paratamatu. Me peaks elama ilmselt kuskil budistlikus Tiibetis või hinduistlikus Indias, et mitte hoolida materiaalsetest hüvedest, mida me pühade ajal saame. See aga ongi äri eesmärk – meile neid hüvesid pakkuda. See pole üldse laiduväärt idee. Kõik me peame elama, samuti äriettevõtted. Jaekaubandus saab pea kolmandiku aastakasumist just detsembris, ja kui inimesed on pähe võtnud just aasta viimasel kuul teistele head teha ja neile kinke valmistada (võib-olla küll samas silmakirjatsedes), siis miks mitte sellelt kasu lõigata. Taunimistväärt on küll praktika hakata jõulusid välja reklaamima juba oktoobris, aga ilmselt on ka see paratamatus. Sisimas me tahame kinke teha ja ise neid saada – miks siis avalikult selle vastu võidelda? See on sama, kui öelda, et „mina Kroonikat küll ei loe, see on mingi jama“ – ja siis samas pimedas teki all lapatakse ajakirja huviga. Paluks vähem silmakirjalikkust !
Jõulupühade kristlik idee on meie ateistlikus riigis küll täiesti ära kadunud (millest mina veendunud ateistina täiesti aru saan), kuid samas arvestades, et ka kirik on meile aastasadu valetanud ning kultiveerinud fakti, et Jeesus sündis aastal 0 detsembri 24. päeval, kui tegelikult oli nimetatud ajalooline isik tolleks hetkes juba pea keskealine, siis ma ei imesta, et jõulud kui „Jeesuse sündimise pühad“ kellelegi korda ei lähe. Aga noh, jäägu see teema rohkem teoloogidele ja teadlastele selgitamiseks.
Mina soovin, et jõulud oleks meie kõigi jaoks eeskätt rahupühad – ilma mingi kirikliku või kommertsliku taustamürata. Et see oleks aeg oma perekonnaga koos olemiseks ning et tuntaks sel pimedal ja hetkel paraku lumevaesel ajal, et rahu on siiski meie südames ja meie vahel. Et unustataks kasvõi mõneks päevaks tavapärane eestlaslik väiklus ja ärapanemissoov ning et selle asemel valitseksid ühistegemisrõõm ja inimlikud soojad tunded.
Rahulikke ja kauneid pühi kõigile ning kohtumiseni uuel aastal :) !
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar