Augusti lõpupooleks õnnestus mul läbi lugeda paks (ja nagu lugemise ajal selgus – päris huvitav) ajalooteemaline raamat – Ian Kershaw „Hitler“-i I köide. See raamat oli umbes 760 lk paks, millest 550 lk oli teksti ja ülejäänud 210 lk (sic!) viiteid erinevatele allikatele, mida autor sellises mahukas uurimistöös oli kasutanud. Raamat oli just huvitav sellepoolest, et andis täieliku ning minu jaoks piisava ülevaate Hitleri nooruspõlveajast, elust I maailmasõja ajal ja järel ning hiljem juba tõusust võimule ning selle kindlustamisest. Raamatut hakkasin lugema, kuna mul on Hitleri-teema suhtes, ma ütleksin päris professionaalne huvi. Mind on alati huvitanud, miks juhtus nii, et ühes nii suures ja pika kultuurilooga riigis läksid asjad nii valesti. Ja minu õnneks andis eelnimetatud raamat sellele küsimusele vastuse. Lisaks sain teada palju muud huvitavat, mis sundis mind Hitlerisse suhtuma ning tema tegusid mõistma teisiti kui siiani. Seega soovitan asjast huvitatuile kindlasti nimetatud teost lugeda.
Üks olulisimaid momente, mida tahaksin loetust välja tuua ning mis raamatut lugedes peatükist peatükki läbi kumas, on „juhuslik õnn“ või laiemalt võttes „juhuslikkus“ või „üksikute asjaolude kokkulangemine“. Mitu korda selgus, et see või teine juhtum Hitleri tõusus võimule poleks aset leidnud, kui mingi kolmas või neljas sündmus oleks toimunud teisiti või üldse olemata olnud. Kui näiteks Müncheni putši ajal mööda tänavat politseiahelike poole liikunud Hitleri suunas tulistanud politseinik oleks tabanud 30 cm võrra paremale (tabades küll Hitleri kõrval olnud kaasputšisti), oleks ajalugu läinud teisiti. Või kui kantsler Hindenburg poleks järgi andnud kõrgetel kohtadel olevate Hitleri liitlaste survele nimetada just Hitler riigikantsleriks, oleks 30. jaanuar 1933.a. võinud olemata olla. Jne, jne. Keda huvitab põhjalikumalt, mis „oleks võinud (mitte) juhtuda“, võib lugeda teosest lehekülgi 404 – 407 ning ta saab enamiku vajalikest vastustest.
Blogisse ajendas mind loetust kirjutama aga mitte konkreetselt Hitleri-temaatika, vaid just seesama filosofeeriv mõte, et mis oleks siis saanud, kui Hitler poleks kunagi Saksamaa riigikantsleriks (hiljem „Führer und Reichskanzler“) saanudki? Polnud Hitleri võimulesaamine ju mingi tema enda „tahte triumf“ või vähemalt eesmärgistatud plaanipärane tegevus, nagu natsid seda hiljem serveerisid. Kui olekski juhtunud nii, et mingi sündmus tolleaegses jadas oleks toimunud teisiti, kui see juhuse tahtel reaalselt sündis? Ma arvan päris veendunult, et ilma Hitlerita oleks maailm hoopis midagi muud olnud. Me kõik oleksime sündimata olnud või sündinud hoopis kellegi teisena, toimumata oleks olnud II maailmasõda ning ilmselt loomata jäänud tuumapomm, tehnilises arengus oleksime ilmselt mitukümmend aastat reaalsest seisust maas, sest ilma maailmasõjata ja sellele järgnema pidanud külma sõjata poleks militaartööstusele rõhku pandud ning seetõttu oleks areng olnud aeglasem ka tsiviiltehnika arengus, olemata oleks olnud pronksöö jne, jne. Loetelu tuleks ilmselt väga pikk. Siit aga järeldub üks väga oluline nüanss – üks esmapilgul kõige tähelepandamatum sündmus maailma ajaloos võib kogu maailma edasist kulgu pöörata täiesti uues suunas. Nii nagu liblika tiivalöök Californias võib põhjustada tsunami Jaapani rannikul, võib mõne inimese (eriti poliitiku) otsus või tegevus (isegi kui esmapilgul tundub see tühine) muuta maailma edasist ajalugu. Mõelge sellele, kui langetate enda jaoks olulisi otsuseid. Teatud tingimustel, ajas ja ruumis võib just teie otsus või tegevus saavutada ülemaailmse mõju. Ja seda sõna otseses mõttes.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar